Ärkan tavalisel kellaajal, aga mitte tavapärasel viisil. Nimelt karjutakse koridori peal "äratus" asemel "lima 2" mis tähendab, et kompaniil on aega 4 minutit, et olla lahingvarustuses kasarmu ees. Väike hämming möödub kiiresti ning pmst jõudsime ettenähtud ajaga alla rivvi. Hämming oli seepärast et meie rühmale ei räägitud tunnis kogu kompanii koodsõnast midagi. Seega ei jäänud palju puudu et me oleksime tavapärases spordidressis alla jooksnud ja seal avastanud et teised on lahingvarustuses.
Seisime siis maja ees rivis, näod unised ning tuli uus käsklus relvade järgi joosta. Selleks aega siis 10 min - saime määratud ajaga relvad kätte ning juba oli tunda, et miskit hakkab toimuma. Kohal oli isegi mingi uhke kaameraga onkel kes rõõmsa näoga pilte teha klõpsis.
Ning tunne ei eksinud... Oh seda rõõmu, hommikuse võimlemise asemel saime lahingvarustuses stroomi randa ja tagasi joosta/kõndidA/longata ja kõiki muid liikumisviise harrastada. Ühesõnaga umbes poolel maal hakkas vana hea virin, sõimamine ja üksteise peedistamine pihta mis tähendab seda, et mehed on väsinud. Hiljem kuulsime et algselt oli bossidel plaan meid põlveni vette viia, aga selle plaani rikkusid mingid kurjad vetikad. Läbi häda jõudsime kasarmusse tagasi. Ühel kutil kolmandalt korruselt lõppes see üritus nii hästi/halvasti, et tal lõi song välja ning lõpetas ürituse opilaual ning ilmselt paari päeva jooksul on reservi poole teel. Ise oleks vist isegi seda vee möllu tahtnud ka läbi teha...kuna filmides näeb see päris lahe välja.
Ühesõnaga jõudsime kasarmusse tagasi tehti meist paar pilti, saime süüa, hooldasime kiirelt relvad ning juba tulistati uus käsklus ette. Seekord oli meil aega 10 minutit, et kogu oma kaitseväe varustusega kasarmu ees olla (2 suurt kotitäit asju, nii väiksemaid kui suuremaid) . Oh seda häda ja vaeva... läbi suure jama saime välja ning seal oli ilus üllatus: Vihma sadas ja me pidime kõik asjad maha laiali laotama, et näidata ülemustele, et me midagi ära kaotanud ei ole. ÕNNEKS jäi vihm järgi ning asjad jäid enamvähem kuivaks. Hiljem kui asjad uuesti kotti pakkisime ja tuppa saabusime, siis oli poiste stressi tase nii lakke aetud, et mingi mõttetu asja peale läks 2 mehe vahel päris teravaks ütlemiseks. Isegi ei mäleta mille pärast nad kiskuma läksid. Minule pakkus see, aga niisama nalja ja meelelahutust.
Selleks hetkeks oli kätte jõudnud lõuna ning jätkus tavaline rutiin ainukese vahega et paljud mehed olid tigedad ja väsinud.
Vot selline keskmisest meeleolukam reede hommik oli. Tehke järele või makske kinni. Panen ühe pildi ka mille too onu suutis minust teha sel kaunil hommikul. 
Natuke vist on sõduri nägu küll.
Täna käis õde koos vanaema ja vanaisaga külas. Tõid mulle ratta millega teisipäev võistlema lähen ning kooki. Vanaema tehtud õunakook maitses küll sedasi nagu oleks tegemist olnud millegi ebamaisega.
Aga ok ... Nüüd magama, homme plaanis rattaga trenni minna, kodukorra test vaja ära teha, võrkpalli veits mängida ja jõukasse võiks kah jõuda. Tõotab tegus päev tulla!
No comments:
Post a Comment