Esimene päev

Esimene päev on siis õhtusse saanud. Kui nädalad ja kuud sama kiirelt mööduvad, kui see päev siis varsti saan juba välja. 

Hommik algas mul 10.30...  siis kiirelt asjad kotti ja juba oli Josten ukse taga et mind Paidesse viia. Jäin umbes 3 minutit hiljaks, aga õnneks sellest probleeme ei tekkinud ja aint mingi blond tädi mainis, et ta hakkas juba muretsema.

Tallinnasse jõudes sai juba nalja, sest bussijuht käis tallinnas vist viimati aastal 87 ning ei teadnud ööd ega mütsi . Tema sõnad olid: "Ma umbes tean küll kuhu ma minema pean, aga täpselt mitte" Lisaks oli ta iga ristmiku peal eriti aeglane ning vaevu ohjas bussi Tallinna liikluskeerises. 

Jõudsime siis kasarmusse ning hakkas trall pihta, saime laigulised vormid ning juba nägimegi sõduri moodi välja. Rambodeks ja kuulekateks tundub et hakatakse meid paari päeva pärast vormima. Hetkel võtavad bossid rahulikult... tutvustavad eluolu ning räägivad rahulikul toonil. Lõpu boss tundub päris muhe sell, aga rühmaülemad ilmselt selguvad homme/ülehomme, kui kõik ussikesed kasarmusse jõudnud on. 

Head ööd!

1 nädal vabadust

Halloo

Tekkis siis enda arvates hea idee. Nimelt üritan kaitseväes hakata kirja panema põnevamaid vahejuhtumeid ja tõenäoliselt ka kõiki idiootsuseid omas mahlas. Pole elusees varem mingit blogi pidanud ja seega ei kujuta ette mis sellest saab. 

Hetkeseisuga on jäänud  veel 5 päeva kuni saabub püha hetk millal pean olema kuskil Paides ja esimest korda kulpi viskama. Paidest viiakse mind Tallinnasse logistika pataljoni .. või Ämarisse... ei tea isegi täpselt kuhu viiakse ja ilmselt pole oluline, seal veedan 11 kuud. 

Egas midagi... järgmine postitus tuleb (kui tuleb) ilmselt juba kasarmust. Mina igal juhul olen valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Õnneks pidas president ka päris sütitava kõne, nüüd selle najal hea väkke minna.

Auf wieder sehen!